Argaania

Argaania kasvab ainult Kõrg- ja Kesk-Atlase piirkonnas, Soussi jõe orus ning Agadiri ja Essaouira vahelisel rannikul. Kuni 1000 aastaseks elav väiksemat kasvu sõlmeline puu annab oliividele sarnaseid vilju, millest pressitakse välja argaaniaõli. Õli väljapressimine on nii aega kui ka füüsilist jõudu nõudev töö, millega iidse kombe kohaselt tegelevad ainult naised. Kõigepealt korjatakse ja kuivatakse argaania vilju. Korralikult kuivanud viljalt kooritakse nahk ning purustatakse seeme. Argaaniaseemnes sisalduvatest teradest saadakse aga mitmeetapilise pressimise lõpuks õli. 1 liitri argaaniaõli saamiseks kulub kuni 80 kg vilju. Kõige kvaliteetsem on heledamat värvi õli, mis on saadud esimese väljapressimise käigus.

Vanasti kasutati argaaniaõli ainult toidu valmistamiseks, kuid tänapäeval on see rakendust leidnud nii kosmeetikatööstuses kui ka meditsiinis. Näiteks usutakse, et argaaniaõli ravib nahahaigusi ja radikuliiti ning aitab ravida haavu. Argaaniaõli sisaldavad nahakreemid muudavad naha siledamaks ja hoiavad ära kortsude teket. Kohalike elanike sõnul omab meega ja mandlipuruga segatud argaaniaõli viagraga sarnast mõju. Traditsiooniline meditsiin kinnitab õli ravitoimet vererõhu stabiliseerimisele, maksafunktsioonide parandamisele, juuste tugevdamisele ning söögiisu vähendamisele.

Argaania viljad maitsevad ka nn „lendavatele“ kitsedele, kes suudavad oma lemmikmaiustuse närimiseks puu otsa ronida. Kits puu otsas on niivõrd ebaharilik nähtus, et kohalikud elanikud püüavad avaneva vaatega teenida raha turistide käest, olgugi et kitsede ajamine argaaniate otsa eesmärgiga teenida raha ebahariliku „karjatamisviisi“ demonstreerimise läbi on keelatud.