Köök

Maroko köök arenes, nii nagu ka riigi kultuur, berberite, juutide, araablaste ja prantslaste mõju all. Nende mõjude lõpptulemusena saab sööja nautida peensuse ja lihtsuse gastronoomilist kooslust. Kõige levinumad söögikomponendid on kana-, lamba- ja veiseliha. Ühestki söögilauast ei puudu riis, oad, kuskuss, puu- ja juurviljad ning maitseroheline.

Kõige populaarsemaks roaks on tagine ehk vürtsikas liharaguu juurviljadega. Mõnikord tehakse tagine’i kala baasil. Igalt turult saab osta kohalikku šaslõkki ja ljulja-kebabi.

Üks maitsvamaid Maroko köögi leiutisi on kindlasti pastilla ehk magus lehttaignapirukas, mille valmistamiseks kasutatakse tuvide või spetsiaalselt kasvatatud kanade liha.

Üldlevinud on ka kuskuss ehk oliiviõli lisamisega aurutatud nisutang, mis võib olla nii iseseisev roog kui ka lisand.

Olulisel kohal on Maroko köögis ka supid, millest tuntuim on lambalihast ubade ja koriandriga valmistatav harira.

Austatakse ka mereande.

Mis puudutab jookidesse, siis marokolased eelistavad värskelt keedetud teed mündiga, mille valmistamine ja joomine on omaette kunst. Välismaalased saavad aga avastada maroko veine. Parimad veiniaiad asuvad teel Casablancast Marrakechi ning Fesi ja Meknesi
ümbruses. Tuntuim, rahvusvaheliselt kuulsaim vein on kahvaturoosa vein – vin gris.