Usk

Maroko riiklikuks religiooniks on sunni-islam, mida järgib 99% elanikkonnast. Marokos leidub vähesel määral ka kristlasi ja judaismi jälgijaid. Islami vaatenurgast on Maroko õnnelik maa, mida valitseb ebatavaline kuningas- prohveti otsene järeltulija. Kuigi Islam jõudis Maroko territooriumile alles VII sajandil, levis see kiiresti ning tänapäeval peetakse just islami õigeks usuks. Moslemite veendumuste järgi olid islami usku ka Mooses ja Jeesus, kuid nende õpetust moonutati. Tõe taastamine nõudis viimase prohveti ilmumist, kelleks saigi Muhhamed. Islami usk mõjutab Maroko igapäevast elu, isegi Maroko kohtusüsteem põhineb islami seadusandlusel. Aastate jooksul on välja kujunenud kaks Islami traditsiooni. Esimene on nn. „intellektuaalne linna islam“, mis põhineb religioossete tekstide uurimisel ning filosoofia ja teadusega tegelemisel. Selle ortodoksaalsete traditsioonide järgijate seas leidub väga palju silmapaistvaid poliitikuid ning ühiskonna tegelasi.

Teiseks traditsiooniks on nn. „rahvuslik islam“, mis põhineb moslemi pühakute – marabude – austamisel ja islami müstitsismil ehk sufismil. Ametlik vaimulikkond ei toeta pühakute kultust, kuid see ei takista traditsiooni eksisteerimist. Teatud tähtpäevadel on kombeks organiseerida massilisi palverännakuid marabude haudade juurde. Palverännakutele ja ohvritoomisele järgneb traditsiooniline pidutsemine ja tantsuetendused. Selliseid pidutsemisi nimetatakse moussemideks. Aastas viiakse läbi umbes 650 moussemi, mille toimumispaikades korraldatakse ka laatasid.